Tere!
„Täna höömikuks oli kartöölipõder ja päinköik mõõsiga.“
See tore lause on näide julgest sammust proovida eesti keeles kirjutada ning usaldusest seda näidata. Sellisest kirjutada tohtimisest algabki keeleareng. Mida selleks on vaja? Lihtsalt toredat ja turvalist omasugustega kohtumist ning suhtlemist. Julgust proovida rääkida, mõistmise pingutust ja eelkõige luba teha vigu. Nii areneb sõprus ja lõpuks ka keel.
Sel keelenädalal võiksime kõik märgata oma eesti keele oskust ja võimet kasvõi pisut selle abil üksteisega kohtuda ning suhestuda. Me räägime üht iidset ja ägedat keelt. Me kõik võime olla tema ohustajad, kui me vigade kartuse tõttu jätame ta kasutamata või oma tubliduses ja „abivalmiduses“ vaigistame teise. Julge ja luba eesti keeles suhelda. Ja tähista seda!
Head keelenädalat!
Epp Adler
Enesemeisterlikkuse ja eneseväärtustamise julgustaja
MTÜ HeadEst asutaja
|
.jpg)
